EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
Selle teesi toetuseks esitab Loorits suhteliselt vähe veenvaid näiteid
eesti rahvapärimusest; pikem sissevaade soome-ugrilikku "loodusdemo-
kraatiasse" antakse hoopis tšeremissi (mari) kombestiku näitel. Loorits
viitab, et võõrmõjude survel on eestlaste analoogne looduskäsitlus aja
jooksul tuhmunud.
Olemasolevate allikate põhjal on küllalt raske väita, mil määral on
eestlaste oletatav looduslähedus meile ajalooliselt omane, mil määral
aga mõnel selleks soodsal ajalooetapil asjahuviliste poolt konstrueeritud
nähtus. Eesti looduskirjanduse analüüsi seisukohalt pole see tegelikult
ka kõige olulisem probleem. Loodusläheduse idee on eesti algupärases
looduskirjanduses implitsiitselt olemas tema sünnist saati, looduskirjan-
duse uurimine kirjandusteaduslike vahenditega võib aidata vaid kaar-
distada selle eri vorme ja kihistusi.
Järgnev põgus ülevaade eesti looduskirjandusest on liigendatud te-
maatiliselt, kajastades samas mõnevõrra ka selle arengulugu