Alexandre Dumas
Dumas'd vaimustas järjejutt kui zanr, eelkõige selle väike ja terviklik ühik,
peatükk. Näitekirjanikuna omandatud dialoogi-meisterlikkus, intriigikujundamise võime, samuti reisikirjadest pärit jutustamisoskus
tulid talle siin vaieldamatult kasuks. Järjejutuna ilmunud romaanisest on kahtlemata tuntuim "Musketärid" (Les Mousquetaires, 1844-
1850). Triloogia esimene osa "Kolm musketäri" sai alguse, kui Dumas juba pikemat aega oli kogunud materjali ajalooalase
publitsistika "Louis XIV ja tema sajand" (1844-1845) tarbeks. Ta luges mitmesuguseid mälestusi, muuhulgas Louis XIV sekretäri,
krahv de Brienne'i, meenutusi, kes peatus pikalt teemantripatsite lool ning Buckinghami hertsogi ja Austria Anna suhetel.
Tõenäoliselt alles hiljem, kui "Kolme Musketäri" intriig oli juba paigas, sattus ta lugema Courtilz de Sandras'i poolt kirja pandud
"Härra d'Artagnani mälestusi" (apogrüüf), kust on pärit romaani tegelased