GERONTOLOOGIA
Paljud
vanurid tunnevad, et surmahirmu möönmine tähendab seda, te tunnistad oma elu ebaõnnestunuks.
Mõnele vanurile on kogu eluga rahulolematus selle põhjuseks, et ränk haigus ajuti ängi tekitab.
Surm, kui viimane ja raskeim piirsituatsioon tähendab neile suurt ähvardust eluväärtuste vastu.
Elu keskel kulmineerunud probleemid tähendavad neile seda, et deintegreerimist põhjustavad
tegurid valitsevad ka nende vanaduses. Teistele, eluga rahulolevailegi, toob mõte elu ajalikkusest
kaasa suremisega seotud hirmu. Head peresuhted ja lähedaste ligiolek vähendavad surmahirmu.
Juba sellepärast on oma kodus surra parem.
Religioossus ja sellega seotud sotsiaalne integratsioon võivad aidata näha nii elu kui ka surma
laiemas aspektis. Eriti usk surmajärgsesse ellu annab inimesele võimaluse hirmu paremini
valitseda, kartmata tundmatust. Religiooni iseloomust sõltub, kas tal on ahistust vähendav või
suurendav mõju.