Uurimismeetodid: keeruline uurida- toimub pikema aja jooksul+ bio+psüh tegurid; mitut tegurid- pea võimatu Last veelgi raskem uurida, tk kultuuril põhinevad uskumused võivad mõjutada hinnangut VAATLUS: sise- ja välisvaatlus(loomulik, sekkuv) LONGITUUDNE UURING: pikaajalised, võib võtta aastakümneid + annab täpseid andmeid, varajasem-hilisem seos, seaduspärasused -kaua aega võtab, rahakulukas LÄBILÕIKE MEETOD ristlõike: ühel ajalhetkel sama meetodiga erivanusega katseisikute uurimine +ealised iseärasused -väga vähe andmed, ei saa teada arengusuundasi ÜKSIKJUHTUMI ANALÜÜS case-study üht isikut uuritakse süviti -üldistusi ei saa teha KLIINILINE INTERVJUU:loomulik vaatlus, eksperiment+sisevaatlus HINNANGSKAALA: lastele, pinnapealseinfo kiire välja seletamine; millise valid, kas see või teine TEST: lühiajaline, tulemused kindlaks määratud standardite järgi
siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorit. Kui piisav hulk mediaatorit on seostunud teise raku pinnal oleva retseptorvalguga, siis selle raku seisund muutub. 4. Millel põhineb info töötlemine närvisüsteemis? Info töötlemine põhineb ärritamis ja pidurdamisefektil. Mediaator kiirendab infovahetust. Erutus- ja pidurdus sünapsid Signaalid saabuvad neuronisse kahesuguste sünapside kaudu: 1. Erutussünapside kaudu saabub ühel ajalhetkel mitu erutussignaali. Neuronis nende elektriimpulsid liidetakse. Summeerunud elektriimpulsid loovad suurema postsünaptilise potentsiaali ning see vallandabki närviimpulsi. 2. Pidurdussünapside kaudu kui neuronisse saabub ühel ajal võrdselt nii pidurdus kui erutussignaale, siis neuron impulssi ei edasta, sest närvirakus tekib postsünaptiline pidurdus. Küsimused 1
annaabi.ee 
