Rahvuslik ärkamise jäljed tänases päevas
Rahvuslik ärkamise jäljed tänases päevas
Eestis algas 19. sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine. Sellele olid eelduseks mõisnike
eestkostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost
haritlaskonna kujunemine.
Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl
Robert Jakobson ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen.
Jakobson hakkas välja andma ajalekte Sakala. Selles kirjutas ta õpetusi kuidas harida põldu
ja talupojad lugesid ning tegutsesid tema õpetuste järgi. Tänu Jakobsonile on Eestis
põllumajandus sellest ajast saadik arenema hakanud ja teadmised põlluharimisega edasi
kandunud.
Hurt oli Eesti Kirjameeste Seltsi president. Seltsi põhiülesandeks oli eestikeelse kirjasõna
väljaandmine, eriti tähtsad olid kooli õpikud. Eesti keelt peeti peeneks ja tänu sellele on eesti
keel säilinud ja me õpime koolis eesti keeles
annaabi.ee 
