Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Ajalehtedest kadusid kirikuteated, surmakuulutused, perekonnateated. Ka õnnetused
ja kõik mittepoliitilised sündmused pidid olema kodanlik kõmu, mis nõukogude
ajakirjanduses ruumi ei leidnud. Usu ja kiriku vastu kirjutati täiesti valimata
sõnadega. Sisuliselt muutusid ajalehed kuivadeks propagandabülletäänideks. Nõuti, et
ükski rida ei tohi olla apoliitiline. Kirjastuskeskus ehk Glavlit määras iga ajalehe
juurde eri voliniku, kes hoidsid trükisõnal silma peal. Kuna nad jooksvast
ajalehetegemisest tavaliselt suurt midagi ei teadnud, oli ajalehtede toimetajatel alatasa
nendega sekeldamist. Volinikud kandsid endaga kaasas templeid "Ladumiseks
lubatud", seejärel "trükkimisele lubatud", kõige lõpuks tuli ajalehtedele alla märkida
gravliti registratsioonimärk "MB" vastava järjekorranumbriga. Neid salapäraseid
märke kandsid kõik nõukogude trükised.
Septembrikuu jooksul jõudis omariiklusaegsete väljaannete sulgemisaktsioon lõpule.
annaabi.ee 
