väljaanne koolidele Alates 1927. aastast hakati koolides õpetama normitud kirjakeelt. 1930. aastateks kujunenud stabiilne keelesituatsioon. Ametlikult tunnustati Veski ja Muugi otstarbekohasusest lähtumist. Koolis aluseks Muugi õpikud ja õigekeelsusnormiks tema sõnaraamat Trükiteostel keeletoimetajad (1929 .a Emakeele Seltsi üleskutse keeleliseks eelkorrektuuriks, ühtlustamaks ajalehekeelt), kaasa tulid nii ajalehed kui kirjastused. Eesmärk: vastavus normikirjakeele nõuetega Kirjakeel nõukogude perioodil Pärast II maailmasõda Vene keele mõju suurenemine avalikus keelekasutuses (ideoloogiline surve + otsekontaktid) Sõnavara muutumine – vene-eeskujulised sõnad ideoloogia: agitpunkt, lööktööline, komnoor, kultuurimaja, rahvavaenlane,
c. Vana kirjakeele korpus koosneb allokorpusest:(1) vanimate eestikeelsete tekstide lauskorpus (16. sajandist ja 17. sajandi esimesest kümnendist ka käsikirjad). Lauskorpus tähendab seda, et korpusesse on hõlmatud kõik sellest ajavahemikust säilinud eestikeelsed tekstid; (2) 18. sajandi tekstide valikkorpus; (3) 19. sajandi esimese poole tekstide valikkorpus. d. Digiteeritud väljanded: annab võimalus uurida ajalehekeelt nähes seda(pildina) Valik ajalehti aastatest 1821-1944/Valik väliseesti ajalehti alates 1944. aastast e. Murdekorpus f. Foneetikakorpus võimalik otsidas eesti keele ortograafia põhjal tekstisõnu ning saada päringu vastuseks helilõik + foneetiline märgendus. g. Sõnaraamatud, sõnastikud. 20. IPA a. IPA (International Phonetic Alphabet) ehk RFT (rahvusvaheline foneetiline tähestik)