Venemaa kesaeg
12 vürst saadeti juba reeglina koos kogenud bojaaride-nõuandjatega
valitsema mõnda piirkonda. Vürst oli ka välispoliitika juht kes kuulutas sõdasid, sõlmis
rahu ja sobitas kasulikke abielusidemeid. Vürsti reaalset võimu toetasid arvukad
ametnikud. Vürsti sissetulekud tulid kogutavast andamist, tollimaksudest ja erinevatest
rahalistest karistustest mida määrati. Tegelikult polnud aga vürstide võim piiramatu.
Vanemal ajal kuuletusid nad hõimukoosolekutele, vürstivõimu tgevnemise ajal10-11
saj kaotasid need aga oma tähtsude ja linnriikides tõusid rahva kõrgeima võimu
esindajana esile veetsed. Esmakordselt mainitud kroonikas 997 Belgorodis. Kui
vürstivõim oli piisavalt autoriteetne jäi vahel veetse selle varju või ei tegutsenud üldse.
Veetsed kutsuti kokku kas rahva või võimuesindajate poolt ja sel oli õigus
valida/kutsuda/minema saata vürste. Samuti kutsuti see kokku kui oli vaja süda
annaabi.ee 
