Kirjandussemiootika
Küll moonutatult ja teistes
funktsioonides, näit. romantikutel, sürrealistidel.
Keskaegsed nägemusromaanid
Nägemuse aeg reaalses ajas suht lühike. Nägemus ise on aga väljaspool aega (nt
Dante “Jumalik komöödia”). Tähelepanuväärne on, et neis teostes tajutakse ajastu
vastuolusid kui täiesti küpseid, st kui ajastu lõppu. Dantel paikneb kõik vertikaalteljel:
all ja ülal; ja kõik on ajatu. Kõik eksisteerib korraga. Reaalne aeg ei oma mingit
tähtsust, et mõista, tuleb ajakujutlusest loobuda. Kuid samas see vertikaal on
historistlik: inimestel seal on oma ajastu tunnused. Iga kuju on tulvil ajaloovõimet
ning pürgib seepärast kogu oma olemusega osa võtma ajaloost ajalises
ajalookronotoobis (horisontaalteljel). Ajatu vertikaaltelg justkui ahistab endas peituvat
tulevikkupürgivat ajalist horisontaaltelge.
Kelm, narr, loll.
1) Need kujud toovad kirjandusse seose väljaku, teatrilavaga. Neil on rahvapidustuste
väljakul väga oluline roll.
annaabi.ee 
