Babüloni rippaiad
Babülon avaldas kreeklastele suur muljet. Nende jaoks olid imetabased 3
rajatist Babüloonia kuninga Nebukadnetsar II (605-562 eKr) linnas: esiteks linnamüürd, mille
kõrgendikel võisid kaks nelja sõjavankrit teineteisest mööda sõita, siis mitmekorruseline taevasse
kõrguv torn tsikuraat ja lõpuks RIPPUVAD AIAD. Kreeklased asutasid need aiad lausa 2.
kohale tuntud maailmaimede loetelus, milles oli üldse kokku vaid seitse imet.
Müür ja torn olid juba selleks ajakslangenud, kui Aleksander Suur 331. aastal eKr oma
sõjaväega Babüloni saabus. Kuna Babüloniga olid Sanheribil pidevad lahkhelid ja ta sõdis selle
linnaga alatasa. 689. aastal eKr otsustaski ta Babüloni lõplikult hävitada. Möödus ainult paarsada
aastat ja Babülon seisis jälle endises hiilguses ja toreduses.
Nebukadnetsar oligi kuningas, kes oma 43 valitsemisaja jooksul vahetpidamata ehitas.
Võimule sai ta 605 eKr, vallutades kogu Babüloni ümbritseva maa-ala, välja arvatud mägine
annaabi.ee 
