Saadud seisund kestab seni kuni D.D2 sisendis pinge langeb avanemis pingeni, ning toimub järjekordne Reguleeritavates alaldites eelistatakse reeglina lülitusi milles dioodide või türistoride arv on väiksem. ümberlülitumine. Võnkesagedus on määratud ajakonstantidega C2*R1 ja C1*R2. nimetatud Seetõttu eelistatakse ühefaasilistes alaldites trafo keskväljavõttega lülitust ja kolmefaasilistes alaldites ajakonstantidele avaldab mõju ka loogika takistus ja kui see on suur siis tekib väljund takistusel poolperiood alaldi lülitust. Aktiivkoormuse korral on olukord lihtne tarbijat läbiv vool moodustub laadimisvoolus pingelang, ning impulside kuju moonutub, nii et impulsi kestel tekib pingetõus. impulsidest, mille vahel on paus, kusjuures selle pausi kestus on võrdne tüürnurgaga. Induktiivse
D1 sisendis toimiv pinge. Kui sisend pinge väheneb loogika avanemis pingeni Uav siis D.D1 sulgub tema väljundisse tekib seisund 1 ning nüüd hakkab laaduma kondensaator C1. laadimisvool tekitab pingelangu takistusele R2 ja see viib D.D2 väljundi asendisse 0. saadud seisund kestab seni kuni D.D2 sisendis pinge langeb avanemis pingeni ning toimub järjekordne ümberlülitumine võnkesagedus on määratud kondensaatorite laadumis ajakonstandiga C2*R1 ja C1*R2. Nimetatud ajakonstantidele avaldab mõju ka loogika väljund takistus ja kui see on suur siis tekib väljundis väljundtakistus laadimisvoolu pingelang ning impulside kuju moonutub nii, et impulside kestel tekib pingetõus. Täpsemalt sõltub nimetatud moonutus kasutatud loogika tüübist sest eritüüpi loogika elemenditel on erinev väljundtakistus. Vaadeldud lülitusel on üks puudus mis avaldub selles, et mõlemad lülid võivad käivitamisel jääda samasse asendisse. See tekib
annaabi.ee 
