UUDISTE GEOGRAAFIA
kokkulepe inimese endaga. 20. sajandil arendab sama mõtet edasi Martin Heidegger,
lisades: keel on olemise koda, mitte meie ei kõnele, vaid keel kõneleb meis (Veidemann:
2009).
Uudis aitab ühiskonnas toimuvat jälgida, et õigesti orienteeruda, infotulvas hästi hakkama
saada. Valitseb ajakirjandusvabadus ajakirjanikul ja väljaandel on õigus kajastada ausalt
ning ilustamata kõike, mida ta oluliseks peab. Iga inimene võib ajakirjanduses vabalt oma
arvamust avaldada, ent uudise kui ajakirjanduszanri puhul kehtivad kindlad reeglid: see
peab olema informeeriv, tõene, neutraalne ja tasakaalustatud.
Uudis mõjutab elanikkonda, andes vastuse küsimustele: kes?, mis?, kus?, millal?, kuidas?,
miks?. Harib meid, paneb edasi mõtlema. Mõjutab keelekasutust, käitumisviise,
väärtushinnanguid. Probleemiks on aga Internetifoorumite keelekasutus ja sealsed
uudisväärtused. Need ahvatlevad küll noori inimesi, aga ei arenda. Tihtipeale võib
annaabi.ee 
