Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
1989-2004. - Vihalemm, P. (toim.) Meediasüsteem ja meediakasutus Eestis 1965-
2004. Tartu 2004, lk 23-47).
Kokkuvõtvat:
1. Ajakirjandus ei saanud enne Eesti iseseisvumist areneda iseenda seaduspärasuste
alusel.
2. Eesti ajakirjanik ei kohandunud nõukogudeaegse ajakirjanduse nõuetega.
Ajakirjandus ei olnud elukutse, vaid missioon.
3. Uut professionaalset identiteeti kujundavad vaba ajakirjanduse ideaal ühelt poolt ja
turumajanduse jõud teiselt poolt.
4. Professionaalsed ajakirjandusstandardid jäävad seni, kuni tööturg ei arene, rohkem
teoreetilisteks kui praktilisteks.
5. Tööandjate ja töövõtjate vahe on ebaselge, kuna paljud eesti ajakirjanikud on
ühtaegu nii töövõtjad kui tööandjad.
Professionaalsus ajakirjanduses tuleb esile, kui ajakirjandus muutub tööstusharuks,
ajakirjanik teeb regulaarset palgatööd, vajadus toime tulla kommertshuvidega.
Professionaalsus on tasakaalustavaks jõuks kutseühingutele ja politiseerumisele.
Ilmneb bürokraatia meedia sees
annaabi.ee 
