Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Ajakirjanike tööpäeva pikkus ja puhkused olid seadustega või lepingutega
reguleerimata. Ajakirjaniku tööpäev kestis 1936 10 tundi ja kauem. 1930. aastate
lõpus tõusis päevakorrale veel ka öötöö probleem, kuna päevalehed hakkasid ilmuma
hommikuti. Ükski väljaandja ses osas vastu ei tulnud, ka EAL ei suutnud peale
märguannete sotsiaalministrile midagi lahendada. Edukaks kujunes aga ajakirjanike
puhkekodu rajamine Kosel.
Ajakirjandusseadust hakati koostama 1935, selle vastuvõtmiseni ei jõutudki. Sinna
taheti sisse lülitada nõuet väljaandjatele, et tööle võetaks ainult kutsetunnistust
omavad ajakirjanikud.
Ajakirjanik oli selgelt eristunud teistest elukutsetest nii oma töö iseloomu kui
töötingimuste poolest. Ilmnes ajakirjaniku maailmavaate roll ajakirjanikuna
töötamisel või tööta jäämisel.
Toimetustöö oli muutunud intensiivseks tootmiseks: "Inimene, kes tänapäeval tuleb
annaabi.ee 
