"ajakirjanduspoliitika" - 1 õppematerjal

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

usalduse taastamise vajadusega. Eeltsensuur ei tulnud ajakirjandusele üllatusena, see kehtis 2 kuud. Ajakirjandus pääses küll eeltsensuurist tänu Tõnissoni valitsuse tagasiastumisele ning kaitseseisukorra tühistamisele, kuid pidi arvestama valitsuse ettekirjutistega ka hiljem. 1938 ilmus trükiseadus, mis tähendas ajakirjanduse lõplikku tasalülitamist. EAL tegevust hinnati nõrgaks, mistõttu poliitika sai korrumpeerida ajakirjandust. (ÕT 12.) Ühtset opositsiooni valitsuse ja tema ajakirjanduspoliitika suhtes EALis ei kujunenud. Kõik EALi reageeringud olid sõnavabaduse piiramise suhtes ettevaatlikud. Siiski nimetati viimases ilmunud Õitsituledes (17.) valitsuse trükivabaduse piiramist kui mürkseente levitamist, millel vaba rahva hulgas puudub toiduväärtus. Keelud-käsud, mille sihiks on kodaniku õiguste ja rahva vabaduse piiramine, mürgitavad kõikjal, kus neid produtseeritakse, poliitilist õhkkonda, mürgitavad ja halvavad ka kodanikutunnet, kirjutas Leopold Johanson.