Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
"sõnnikurehitsejateks"). Eesti ajakirjanikud olid küll suures osas talurahva järeltulijad,
kuid jõukamad talumehed pidasid auasjaks oma poegi paremini koolitada, et nad
pääseksid paremasse seisusesse läbi õpitud ameti.
Eesti ajakirjanduses tegutsenud ajakirjanikud olid enamasti kõrgelt haritud ja
tunnustatud ametites töötanud inimesed. Nende talupäritolu näitab haritlaste pürgimist
parema ühiskondliku positsiooni poole. Eesti ajakirjandusloos on korduvalt rõhutatud,
et ajakirjanik oli rahva juht ja õpetaja, igas mõttes aktiivne ühiskonna liige.
Iseseisva riigi päevil aga, mil ajakirjandus sai vabamates oludes väga kiiresti areneda,
muutusid töökeskkond ja töötingimused ning paremad ajakirjanikud sõelusid riigi
ülesehitamisega seoses poliitika ja ajakirjanduse vahel. Väljaandjad hakkasid
sagedamini (eriti majanduskriisi ajal) palkama juhuslikumat tööjõudu, kellel ei olnud
nii head kogemustepagasit
annaabi.ee 
