Hea tsaari kujund ja ärkamisaegne Eesti ajakirjandus
majanduslikult heal järjel see lõi eelduse rahvuslikuks eneseteostuseks (Salupere
2006).
Postimehe 5. numbris pöördus lugejate poole järgmiste sõnadega: "Terre, armas Eesti
rahwas!" "Seni maarahvaks kutsutud eestlastele tähistas see uut ajastut, mil
sotsiaalselt homogeensest maarahvast kasvas paarikümne aastaga moodne Euroopa
rahvus kõigi sellele omaste joontega" (Laar 2005: 126). "Perno Postimehe" tähtsus ei
jäänud mitte ainult ajakirjanduslikesse piiridesse vaid kandus kogu rahvuslikku
liikumisse, tugevdades ühiskonnas ühtsuse tunnet ja liites eri kihtidest inimesi
omavahel (Laar 2005).
1864 kolis Johann Voldemar Jannsen Tartusse ning "Perno Postimehest" sai "Eesti
Postimees". Ajalehes asusid tööle Carl Robert Jakobson ja Jannseni tütar Lydia, kelle
abil muutus leht modernsemaks, kuid ometi säilis rahvalik kirjutuslaad, mis lugeja
jaoks oli väga oluline. Leht oli nii populaarne, et ühe aastaga tõusis tellijate arv 350-lt