Sõnavabadus ja kõlbelised piirid
1997. aastal ajalehes avaldatud artiklis nimetas ajakirjanik Vilja Savisaart rongaemaks ja
abielulõhkujaks. Ajakirjanik kasutas kannatanu iseloomustamiseks avalikus suhtlussituatsioonis
solvava ja halvustava tähendusega väljendeid, andis kannatanule väga negatiivse hinnangu, mis
alandas kannatanu au ja väärikust ning sellise teo tagajärjel mõistis kohus ajakirjanikule
karistuseks rahatrahvi. Eesti ajakirjanduskoodeksi kohaselt ei ole ajakirjanikel lubatud oma
tegevusega põhjustada kellelegi põhjendamatuid kannatusi, halvustada head nime, au ega
väärikust.3
Sõnavabadus kätkeb endas õigust levitada oma ideid ja arvamusi või muud informatsiooni. Seda
piiravad lisaks seadustele (kirjutatud õigusele) veel eetika- ja moraalinormid. Kõigil on õigus
oma arvamusele, kui sellega just seadust ei rikuta, on kõigil õigus ka oma seisukohti avaldada.