Ajakirjandus-kas neljas võim? Tänapäeva ajakirjandusel on väga suur mõjuvõim. Tegu on ühiskonna lahutamatu osaga, mille peamisteks funktsioonideks on info kogumine ja rahvale edastamine. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas, suletud maalimas. Kuid kas ühiskondlik roll on piisavalt suur, et olla neljandaks võimuks? Eesti riigis eksisteerib kolm võimusüsteemi: seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim. Aina rohkem räägitakse aga ka neljandast võimust, ajakirjandusest. Ühes Eesti suguses demokraatlikus riigis on ajakirjandus vaba, infoallikaid on palju ning nende suunitlus on erinev, avaldatud teabe eest võtab vastutuse väljaandja, lubatud on teiste riikide
Ajakirjandus kui neljas võim Eesti riigis võib nimetada nelja võimusüsteemi: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja ajakirjandus. See viimane neid on teiste kõrval kõige uuem nähtus , mis järkjärgult aina haarab vabadust endale juurde ning sellega võib tekkida probleeme. Ajakirjandus on riigi neljandaks võimuks. Ta on ühiskonna lahutamatu osa, mille peamine funktsioon on info kogumine ja edastamine rahvale. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas,kinnises maalimas. Rääkides ajakirjandusest kui neljandast võimust, ei saa me mainimata jätta ka ajakirjandusvabadust. Võib öelda, et tänapäeva demokraatia lahutamatuks osaks on ajakirjandusvabadus. Seoses sellega tekib aga ka palju probleeme ja küsimusi,kas ajakirjandusvabadus peab nii lai olema või peaks seda teatud määral veel suurendama, et inimesed ümbritsevaga rohkem kursis oleks. Ajakirjanduses on olemas justkui kaks nö olekut
Ajakirjandus vabadus ja vastutus Ajakirjandus on riigis neljandaks võimuks. Ta on ühiskonna lahutamatu osa, mille peamine funktsioon on info kogumine ja edastamine rahvale. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas ja kinnises maailmas. Kuid kas ajakirjandusvabadus vabastab kirjatekstide loojaid vastutusest nende sisu eest? Kas ajakirjanikul on kohustus edastada oma artiklites korrektset informatsiooni ja järgida eetikareegleid? Eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane Juhan Peegel on öelnud: ,,mida suurem on vabadus, seda suurem on vastutus". Ajakirjandusvabadus ja vastutus käivad käsikäes. Tänapäeva demokraatia lahutamatuks osaks on ajakirjandusvabadus. Eristab meie ühiskonda
x nädalas). USA Aastail 1909-1989 ilmus New Yorgis "Uus Ilm". 1947 lisandus "Vaba Eesti Sõna", mis ilmub tänaseni kord nädalas. 1964-1985 ilmus seal veel "Eesti Postimees". Nimetatud asumaade kohta ei ole lähemat ülevaadet esialgu anda, kuna nende asumaade oma koguteoseid ei ole veel välja anda jõutud ja teisalt on väliseestlaste ajakirjandus tegelikult meie poolt veel läbi uurimata. Üks on selge: Ilma eestikeelse ajakirjanduseta oleks välis-eesti kultuuriline, poliitiline ja seltskondlik tegevus soikunud. Kui kaua neid eestikeelseid väljaandeid välis-eestis veel vajatakse, seda näitab aeg. Paguluses ilmunud väljaanded Aja Kiri (Toronto, Stockholm) 1976-1992 Aja Lugu (Stockholm) 1987-1991 (Aja Kiri lisa keeleküsimustes) Eesti Kirik (Uppsala, Toronto) 1950- Eesti Postimees (New York) 1964-1985 Eesti Päevaleht (Stockholm) 1959-70 6xn; 1971-94 2xn; pr 1xn. Kodukolle (Vadstena, Toronto) 1945, 1951-1954
annaabi.ee 
