"ajakirjakontekstist" - 1 õppematerjal

Sissejuhatus vene kirjanduslukku II

huumoriajakirjad. Neid oli palju 19. sajandil ­ nt ,,Budilnik" (Äratuskell), ,,Oskolki" (Killud), ,,Mirskoi tolk" jne. Tsehhovi debüütteos on ,,Kiri õpetatud naabrile". Tsehhov üritab parodeerida poolintelligentsete inimeste kõnepruuki. Need inimesed pole eriti haritud, kuid nad pretendeerivad sellele, et nad on haritud. Tsehhovit hakkab huvitama keeleline klisee. Paljud Tsehhovi tekstid praagitakse välja. Ta sai väga solvavaid vastuseid. Tsehhov oli sõltuvuses ajakirjakontekstist ­ nendest zanritest, mida ajakirjad nõudsid. Huumoriajakirjas oli populaarseimaks zanriks stseen. Domineerib kahekõne, puudub sissejuhatus, puuduvad kirjeldused, puudub ka süzee või on nõrk. Kirjeldatakse tavaliselt lihtsat olustikulist tegevust, finaal on reeglina avatud, lõpetatust ei ole. Üks Tsehhovi õpetajaid on Leikin. Ts loomingu esimene periood on 1879 ­ 1886 (humoristlik periood). Tsehhovi teoste peategelased on väikeaadlikud, kaupmehed, mõisnikud jpt, kes esindavad