Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
huumoriajakirjad. Neid oli palju 19. sajandil nt ,,Budilnik" (Äratuskell), ,,Oskolki" (Killud),
,,Mirskoi tolk" jne. Tsehhovi debüütteos on ,,Kiri õpetatud naabrile". Tsehhov üritab
parodeerida poolintelligentsete inimeste kõnepruuki. Need inimesed pole eriti haritud, kuid nad
pretendeerivad sellele, et nad on haritud. Tsehhovit hakkab huvitama keeleline klisee. Paljud
Tsehhovi tekstid praagitakse välja. Ta sai väga solvavaid vastuseid.
Tsehhov oli sõltuvuses ajakirjakontekstist nendest zanritest, mida ajakirjad nõudsid.
Huumoriajakirjas oli populaarseimaks zanriks stseen. Domineerib kahekõne, puudub
sissejuhatus, puuduvad kirjeldused, puudub ka süzee või on nõrk. Kirjeldatakse tavaliselt
lihtsat olustikulist tegevust, finaal on reeglina avatud, lõpetatust ei ole. Üks Tsehhovi õpetajaid
on Leikin. Ts loomingu esimene periood on 1879 1886 (humoristlik periood). Tsehhovi
teoste peategelased on väikeaadlikud, kaupmehed, mõisnikud jpt, kes esindavad