Victor Hugo oli prantsuse kirjanik, kes elas aastatel 1802- 1885. Ta oli üks rahvusliku mäluvaramu tugisambaid, tema kirjandusloomingut õpivad lapsed koolis ja ta poliitilisi seisukohti tsiteerivad ka poliitikud parlamendis. Victor Hugo edu pant oli arvatavasti tema töökus. Ta tööpäev oli alati täpselt paika pandud ja see sisaldas hommikul ja õhtupoolikul kirjutamist ning päeval avaliku asja ajamist. Tema hiiglasliku loomelasu sündimisel oligi täpsel ajakaval väga suur koht. Victor Hugo viljeles kõiki oma aja kirjanduszanre, avaldades romaane ja näidendeid, oode ja kõnesid, reisikirju ja ajaloouurimusi ning ka pamflette ja esseesid. Tagatipuks oli Hugo väga andekas kunstnik, kelle joonistused kuulutasid ette moodsa kunsti sündi. Nagu ajaloolased arvavad, oli ta sealjuures üks väheseid 19. sajandi kirjanikke, kes suutis kirjutustegevusega endale terve varanduse soetada. Hugo loomingut võrreldakse Prantsusmaal sageli Piibli endaga. Hugo ise
inimesed odavamaid alternatiive otsima (3). Probleeme on süvendanud esimese generatsiooni biokütused, mis on kandnud vedelkütuste defitsiidi üle toidu hindade tõusu (6). Energia on meie elus kesksel kohal. Fossiilkütused on aga piiratud ressurss ning globaalse soojenemise peamine põhjustaja. Seega ei ole võimalik pidada fossiilkütustest saadavat energiat enam iseenesestmõistetavaks. Peame kujundama ühtse energia- ja keskkonnapoliitika, mis põhineb selgetel eesmärkidel ning ajakaval üleminekuks süsinikuvaesele majandusele ja energia säästmisele. Maailma energianõudlus kasvab 2030. aastaks eelduste kohaselt umbes 60% võrra. Näiteks nafta tarbimine on viimasel kümnel aastal kasvanud 24% ning ülemaailmse nõudluse igaastaseks kasvuks prognoositakse 1,6% Nafta- ja gaasihinnad on viimase kahe aasta jooksul peaaegu kahekordistunud ning elektrihind järgib sama trendi. Kõrgetele hindadele vaatamata jätkub ülemaailmse energianõudluse suurenemine (9, lk 4).