Prokrastineerimine
toimetulekuni nii akadeemilises tegevuses kui ka töös ning negatiivsete enesekohaste mõtete,
süütunde, stressi ja teatud juhul koguni stressist tingitud terviseprobleemideni
Prokrastineerimist eristatakse ajaplaneerimisest või lihtsalt viivitamisest ja venitamisest, sest
prokrastineerimise definitsioon on laiem ja sisaldab endas alati motivatsioonilist konflikti . Kui
tahtlikku viivitamist võib pidada mõistlikuks ajakasutamiseks, siis prokrastineerimise määratluses
sisaldub vähemasti kolm peamist kriteeriumi: a) hinnatav käitumine on seotud mõne tegevuse või
otsuse edasilükkamisega, b) edasilükkamine on mittekavatsuslik ning c) see halvendab sooritust
või on kahjulik. Lisaks on prokrastineerimisel emotsionaalne aspekt: inimesed viivitavad
tegevustega, kuigi teavad, et edasilükkamine ei too neile kokkuvõttes kasu. Irratsionaalsuse kõrval
annaabi.ee 
