"ajakaoga" - 1 õppematerjal

Virtuaalmaailma võlu ja viletsus

tehtud, aga kas see siiski on kõik nii hea, nagu tundub? Kui olin veel väike ja nõukogude võim oli meie maal täies hiilguses. Enamus külainimesi käis tööl kolhoosis. Bussiga hommikul läksid ja samamoodi tulid ka koju. Vaid üksikutel olid isiklikud autod. Tööpäevad olid siis pikad. Kodus ootas enamustel mitu last ja palju koduloomi ning samamoodi tahtis rohimist, kõplamist ka oma põllumaa. Linnas käidi ikka bussidega ja arvestada tuli suure ajakaoga, sest busse käis vähe ja harva. Telefonid olid siis muidugi analoogtelefonid ja terve küla peale vaid üks aparaat, oli juba luksus. Meil oli lähim telefon kolme kilomeetri kaugusel, kolhoosi kaalukojas. Kui oli kiirabi abi tarvis, siis isa pani punnvõrrile hääled sisse ja kihutas kaalukotta helistama või kui võrr ei töötanud vms, siis jooksis abi järele. Mäletan mitmeid hetki, kus naabrid said omavahel kokku tee peal. Istuti teepervele maha ja