Eduard Vilde
Vildel oli plaanis
asuda ka pikema proosateose kirjutamisele, ent kahjuks ta lahkus enne. Romaanikatkend ,,Rahva sulased" .
1933. aastal hakkasid ka Eestis levima fasistlikud mõtted, milledele Vilde sotdemona tohutult vastu oli. Ta kirjutas
eestlastele läkituse. Vilde suri 26. detsembril 1933. aastal südametromboosi tagajärjel.
Eduard Vilde pärand: Vilde tegutses kirjanikuna pisut üle 50 aasta. Lisaks oli ta juhtiv ühiskonnategelane,
ajairjani ja muidu härrasmees. Ajakirjanikuna töötades üritas ta alati parimat, lükata artiklitele elu ja hoog sisse. Ta
taotles värskeid mõtteid, aktuaalsust. Vilde oli väga tugev ka sotsiaalsete olude kriitikuna. Lisaks oli ta hinnatud teatri
ja kirjanduskriitik. Vilde tõeline suurus seisneb selles, et ta suutis oma loominguga suuresti edasi
arendada eesti proosat ja draamat. Arnendas välja kriitilise realismi. Ta oli kritiseeris ühiskonda, näitas