Raadio ajalugu ja tööpõhimõtted
raadiolainetele igas telefonis on nõrga võimsusega raadiosaatja ja tundlik vastuvõtja,
kõne ning andmeside edastatakse digitaalselt sagedusmodulatsiooniga. [1]
Raadiolained on ka navigatsiooniks äärmiselt olulised näiteks satelliitnavigatsioon (GPS,
GLONASS) toimivad tänud kümnetele satelliitidele, mis edastavad pidevalt oma
orbitaalpositsiooni ning kellaaega, millal see andmepakett teele saadeti. Vastuvõtja arvutab
tarkvara abil välja mitmelt satelliidilt tuleva asukoha- ja ajainfo omavahelise suhte abil aga
välja oma asukoha. Ilma raadiolaineteta oleks seda üsna raske teha. [15]
Kuid GPS ja selle alternatiivid pole ainsad raadionavigatsiooniviisid. Lennukitele on üsna
olulised VOR ja VOR/DME jaamad (pilt 3) (Very high frequency Omnidirectional radio
Range/Distance Measuring Equipment), mille näol on tegemist raadiosaatjajaamaga, mis
kiirgab välja esmalt n.n. master-signaali ning 30 korda sekundis täispöörde tegev (vanasti