Ning väljapanek oli rikkalik, mitte ainult 10 tööd, vaid ikka hulgi rohkem. Ning tööd erinesid üksteisest, neid vaadates ei tekkinud mõtet, et eelmine töö oli ju juba peaaegu samasugune. Näitusel oli nii abstraktseid kui ka selgeid töid. Abstraktsed tööd mulle eriti ei meeldinud, sest minu jaoks jäid need näitusest kuidagi kaugeks, aga need olid väga omapärased. Kunstnik on inspiratsiooni saanud erinevatest ajahetkedest, olulistest kohtumistest, mõtest, mälestustest ja rännakutest, seda ütleb ka näituse pealkiri ,,Aja hetked". Kunstniku jaoks on oluline aja, mälu, olemise ja juurte tajumine ning mõtestamine, millega ta on ka oma loomingus varem tegelenud. Näitust vaadates tekksis tunne, et ma olen ühes suures toas, kus avaneb uks minevikku, olevikku ning tulevikku. Rae galerii atmosfäär lisas veel juurde sellele tundele. Galerii ruum oli suur, valge ning avar
nivoole, et andmevahetus on alanud. Selle teate järel asub vastuvõtja andmete vastuvõtule ning hetkel t 4, kui vastuvõtt on lõpetatud, saadab ta sellekohase kviitungi - signaali STROB kõrgele nivoole viimisega, mis teatab saatjale, et andmed on vastu võetud ning hetkel t 5 lülitab vastuvõtja andmesiini välja. Kuna andmevahetus toimub vastastikuste küsitluste ehk kviitungi vahetamistega, siis tuleneb sellest ka meetodi nimetus. Seejuures ei ole ükski ajahetkedest jäigalt määratud, vaid nad kujunevad vabalt vastavalt sellele, kuidas protsess loomulikult kulgeb. Nii saatja kui vastuvõtja peavad reageerima signaali juhuslikule muutumisele hetkeil t 1 ja t 4 saatjas ning t a ja t 3 vastuvõtjas. Et arvuti töötab rangelt determineeritud programmi järgi ning on 94 enamiku ajast hõivatud, peab signaalide avastamiseks kasutama erivõtteid, näiteks