realiseerimiseks. Juhtimiseks on vajalik aadress, mis määrab maksimaalse mälusõnade hulga. Sisend R/¬W määrab, kas toimib lugemine või kirjutamine. ¬OE-sisend lubab mäluplokist lugeda või viib puhvrid kolmandasse olekusse. Juhtsisend ¬CS määrab ära, kas valitud mäluploki poole on lubatud pöörduda. Mälu poole pöördumist kirjeldatakse ajadiagrammide abil. Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM) Kiirem kui SRAM. Tavaliselt on arvuti põhimälu realiseeritud DRAM-ina. Info salvestatakse laenguna väljatransistoris, kuid aja jooksul laeng kaob ja info hävib. Seetõttu toimub dünaamilises mälus pidev mälu värskendamine, mille käigus kirjutatakse infot pidevalt uuesti üle. Kuna
Pideva depressiooni all kannatajatel on ka teine siht: ennetada haiguse kordumist ehk relapsi. Õnneks annab pikaajalise depressiooni tsüklit mitmel moel murda, kuid esmalt peate te teadma, millega teil on tegemist. Alles siis olete valmis tegutsema. Niisiis vaadelgem, kuidas võib depressioon välja näha ning kuidas see mõjutab relapsi ennetamist. Depressiooni käigu lühiiseloomustus Depressiooni käigust võib aimu saada ajadiagrammide abil. Näiteks diagramm 8a kujutab üht depressiooniepisoodi. Diagramm 8a Kui depressiooni ei ravita, kestab enamik episoode keskmiselt 12 kuud. Raviga võib seda aega muidugi oluliselt lühendada. Diagramm 8b kujutab veelgi levinumat seisundit: korduvat depressiooni. Episoodide vahe võib olla kaks-kolm aastat. Diagramm 8b Kui inimesel esineb depressioon esimest korda, on raske aimata, kas ta hakkab hiljem
annaabi.ee 
