Teatrilugu
püüdu olla südame ja vaimu harijaks. Kogu etendustest saadav sissetulek annetati vaestele.
Piletitele oli kirjutatud teatri moto: Pühendatud heategevaks otstarbeks. Häbi sellele, kes
halvasti mõtleb. Esimene lavastus tehti ilma naisnäitlejateta, sest kardeti sokeerida avalikku
arvamust, kuid juba järgmistes lavastustes osalesid ka naised. (Rändtruppides olid naised
tegelikult juba varem üles astunud, kuid provintslikus Eestis oldi alati pisut alalhoidlikumad.)
Kotzebue juhtis Tallinna ajaarmastajate teatrit 1790. aastani. Samal ajal kirjutas ta näidendeid,
lavastas neid ja mängis ise kaasa.
Eesti keel ja eestlane ilmusid esimest korda teatrilavale 1789. aastal Kotzebue ühevaatuselises
saksakeelses muusikaga rahvatükis ,,Isalik ootus". See kujutab üht Eestimaa mõisnikku, kes
välismaal õppinud poja iseloomu tundmaõppimiseks laseb end surnuks kuulutada ja
maskeerub teenriks. Aegamööda selgub, et tegemist on targa ja humaanse isandaga, kes peab
inimesteks ka kohalikke talupoegi