Türgi kultuuriliugu
Kokku 6 hald. õiguse kogumikku, mis anti
välja Mehmed II Võiduka, Bayezid II, Selim I, Süleyman I seaduseandja, Ahmed I ja
Murat IV valitsusajal 15 – 17 saj. Kõige tuntuim on Süleyman I ajal ilmunud. Os imp
kasuati seda kuni 19 saj keskpaigani.
1876 a PS – 12 osa, 119§. Paragrahve muudeti aastail 1909, 1914 – 1916, 1918.
Kõige ulatuslikum oli 1909 a muutus. Lõppinstant oli padišahh. Talle allus
kahekojaline parlament. Parlament koosnes saadikute ja ajaanide kogust. Esimesi
valis rahvas, teised määrati ametisse sultani poolt. Ajaanid võisid panna saadikute
otsusele veto. Seadusi võttis vastu saadikute kogu, mida pidi kinnitama ajaanide
kogu. Täidesaatva võimu lõppinstant oli samuti sultan. Oma võimu delegeeris
valitsusele, mis pidi vastutama padišahhi ees, mitte parlamendi ees. Padišahh määras
ametisse sadrazami ja vesiirid ning ka vallandas nad. Samuti võis padišahh politsei
raporti alusel soovimatuid isikuid pagendusse saata