Vana-Rooma kokkuvõte
Riiki juhtisid igal aasal valitavad
riigiametnikud magistraadid- ( valiti igasse ametisse korraga vähemalt kaks meest. Iga ametnik
pidi arvestama kolleegi arvamusega, sest esilepürgijat oli hõlbus takistada. Kõrgematesse
ametisse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid juba läbitud).
Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud , senaatoriperekonnad. Algselt oli see
Rooma linnriigi aristokraatia, kuid keisririigi ajaal tõusis senaatoriteks ka esmalt Itaalia ja
seejärel provintsiaristokraatia esindajad. Nad olid kõrgemates riigiametites, nende seast määrati
leegionite ülemaad ja enamik provintside asevalitsejad.
Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole
senaatoriseisust. Algselt loeti ratsanikeks neid ,kellel oli jõukust hankida endale ratsahobune ja
teenida ratsanikuna sõjaväes. Neist said impeeriumi rahaasjadega tegelevateks ametnikeks.