Ajalooline kvintessents uusajast
kindlustaks sotsiaalse võrdsuse kõigile. Konservatiivid ei sallinud revolutsioonilisi muutusi
ühiskonnas ning olid muuseas ka valimisõiguse ning kodanikuõiguste laiendamise vastu. Liberaalid
vastupidi nägid ette, et riik sekkuks inimese ellu võimalikult vähe ning tagaks vaid võrdsed
tingimused, sh hääleõiguse laiendamise.
29. Eesti 19. saj esimesel poolel
Tartu Ülikool langes venestamise alla, kus siis sajandi keskel taheti ametlikuks ajaajamiskeeleks
vene keelt. Aleksander 1. abil mõisteti pärisorjuse halba mõju, pärisorjus kaotati selle abil 19. saj
esimesel poolel. (Eestimaal 1816, Liivimaal 1819, Kuramaal 1819). Alles 1865. aastal kaotati
mõisniku õigus karistada talupoegi ihunuhtluse või lühiaegse arestiga. Usuvahetusliikumises astus
ligi 60000 Eesti talupoega vene õigeusku, lootes, et siis vabanevad nad kohustustest ja saavad tasuta
maad