Eesti Ajalugu
maksmisesest, mis oli selge märk, et misjonäridel oli kavas rajada
Väina äärde oma isesesisv vürstkond. Peagi hakkasid riialased
laiendama oma võimubaasi ja vallutasid ristisõdijate ning 1202.
aastal rajatud Mõõgavendade ordu vägede toetusel üha rohkem
alasid. Riia ristisõdijad allutasid kõik liivlaste elualad ning ristisid
ka teisi kohalike rahvaid, ühe enam latgaleid ja seele, liikudes
mööda Väinat itta. 1205. aastal jõudsid ladinakristlased Aizkraule
linnuseni, mis põletati ja alistati. Nii olid riialsed jõudnud vaid
umbes viie kilomeetri kaugusele Konkesest, mille õigeusklik vürst
Vjatško palus piiskopit rahulepingut, mis püsis siiski vaid lühikest
aega.
1206. aastal saatis piiskop Albert isegi saadikud Polotski vürsti
vastu, soovides saavutada vürsti sõprust ja soosivat suhtumist, nagu
too oli ilmutanud tema eelkäija, piiskop Meinhardi suhtes. Kohapeal selgus aga, et Polotskisse olid
annaabi.ee 
