VARAUUSAEG
usulise värvingu. 1610.-ndate aastate lõpul saavutas katoliku usu vastane liikumine Rootsis oma
haripunkti: katoliiklastel keelati riigis viibimine. Sõja jätkudes üritati poolakaid Läänemere
rannikult kaugemale tõrjuda. 1621 langes rootslastele Riia, 1625 viimase suurema Liivimaa linnana
Tartu. 1629 sõlmiti prantslaste vahendusel Altmargi vaherahu ametlikult küll vaid kuueks aastaks
millega Rootsi Liivimaa valdused laienesid Väina (Daugava) ja Aiviekste jõeni. Läti idapoolsed
alad (Latgale) jäid Poolale. 1635 pikendati Stuhmsdorfis vaherahu veel 26 aastaks.
Pingeliseks jäid ka Rootsi ja Taani suhted. Karl IX poeg Gustav II Adolf [161132] taastas
Kalmari sõjas (161113) taanlaste poolt suletud väljapääsu Põhjamerele, kohustudes küll taanlastele
selle eest lunaraha maksma ning pidi loobuma Lapimaast, mis liideti nüüd Taanile kuuluva
Norraga. Uues sõjas Taani ja Rootsi vahel 164345 kaotas Taani kuningas Christian IV [1588