"aiviekste" - 1 õppematerjal

VARAUUSAEG

usulise värvingu. 1610.-ndate aastate lõpul saavutas katoliku usu vastane liikumine Rootsis oma haripunkti: katoliiklastel keelati riigis viibimine. Sõja jätkudes üritati poolakaid Läänemere rannikult kaugemale tõrjuda. 1621 langes rootslastele Riia, 1625 viimase suurema Liivimaa linnana Tartu. 1629 sõlmiti prantslaste vahendusel Altmargi vaherahu ­ ametlikult küll vaid kuueks aastaks ­ millega Rootsi Liivimaa valdused laienesid Väina (Daugava) ja Aiviekste jõeni. Läti idapoolsed alad (Latgale) jäid Poolale. 1635 pikendati Stuhmsdorfis vaherahu veel 26 aastaks. Pingeliseks jäid ka Rootsi ja Taani suhted. Karl IX poeg Gustav II Adolf [1611­32] taastas Kalmari sõjas (1611­13) taanlaste poolt suletud väljapääsu Põhjamerele, kohustudes küll taanlastele selle eest lunaraha maksma ning pidi loobuma Lapimaast, mis liideti nüüd Taanile kuuluva Norraga. Uues sõjas Taani ja Rootsi vahel 1643­45 kaotas Taani kuningas Christian IV [1588­