Eesti keele vormiõpetus
e saksade, seinte e seinade, sõelte e sõelade, vitste e vitsade, õunte e õunade.
· Mitm part lõputa või sid-lõpuline (akorde e akordisid, loomi e loomasid, hakke e hakkisid, puure e puurisid, saiu e
saiasid, vutte e vuttisid, ühiskondi e ühiskondasid)
· Alates mitm illat on normikohased nii de- kui i-mitmuslikud vormid (aedadesse e aiusse, jalgadele e jalule, kuuskedel e
kuusil, nõlvadeks e nõlvuks, päevadeni e päevini)
· Jalgadesse e jalusse e jalgu, kõrvadesse e kõrvusse e kõrvu, rindadesse e rinnusse e rindu, silmadesse e silmisse s
ilmi
· Alg: alu e algu, pelg: pelju e pelgu e pelu
· Hau: havi: haugi/ haug: haugi: haugi/ havi: havi: havi
· Roe:rooja: rooja ja soe: sooja: sooja. Saajad: saajade: saajasid e saaju
· Järg: järi: järgi/ järi: järi: järi
annaabi.ee 
