selgroo asendi muutumine istuva eluviisi tagajärjena. Inimlikkuse kaotamiseni see aga vaevalt viib, sest tunded ja emotsioonid kinnitavad endiselt meie loomuse erilisust. Inimesed on sajanditega elanud üle suuri muutusi ning just nüüd peaksime olema piisavalt targad, et ka tehnikat aktsepteerida. Teaduse areng on kindlasti mitmes mõttes praeguse heaolu tugipunktiks. Teadus on viinud meid ümbritseva mõistmiseni, selle tundmiseni ja tänu sellele ka enese efektiivsema aitamiseni, alates meditsiinist kui elupäästjast ning lõpetades füüsikaga, mis osaleb kõige materjaalse korraldadamisel. Ka maailmale pilgu heites näeme, et kohtadel, mis teaduse loodud reegelid tunnistavad, läheb paremini. Jääb aga küsimus, kas meie võit on loodusele kaotus ja kus jookseb piir. Tahame küll aina rohkem teada, kuid see ei pruugi alati vajalik ning tarbekas olla. Üritame kõike enda järgi kohandada ja kangekaelselt looduse olemust muutes, muutume ka paratamatult meie
“Mul ei ole aega.” Kui inimene on empaatiline ja abivajajad on märgatud, siis kiirema elutempo juures, ei ole töökohustuste, prioriteetsete ülesannete kõrvalt aitamiseks aega. Elu kiiret kulgemist põhjustab ka pidevalt arenev tehnoloogia ja ühiskond. Tähelepanu nõuvavad trendikad tegevused, sotsiaalvõrgustikud (Snapchat, Facebook), tehnika vidinad (aktiivsusmootorid). Kui ongi elutempo kiire, siis kuidas saaks jõuda aitamiseni? Aitaja ja abivajaja kokkuviimiseks, tuleb õppida oskusi aja maha võtmisel, prioriteete ümber paigutama ja vaja leida kiiremaid vahendeid. Inimese aja kasutust ja prioriteete on raskem muuta, aga kui ongi elutempo kiire ja seda muuta ei saa, on lihtsam anda kellelegi või kuhugi abivajajast teada. Suurel digiajalstul, leiavad lahendusi veebirakendused. Näiteks on Eestis loodud veebiplatvormil põhinev tugikeskkond Helpific, mille kaudu saavad erivajadustega inimesed
annaabi.ee 
