Põhjapõder
selles täis alalisi muutusi ühest etapist teise. Mendash sureb, kuid tema hing,
sisemine mina, säilib ja elab edasi teise põhjapõdra kehas. Sellised juhtumid, kus
loom sureb ja ärkab uuesti ellu, on laialt levinud loodusrahvaste mütoloogilistes
pärimustes. Sellest lähtuvad ka rituaalid tapetud looma ümber ja Mendashi juttudest
pärit seik, kus põhjapõdranahad asetati jõkke, voolavasse vette, millel pidi olema
maagiline puhastav toime aitamais põhjapõdra hingel pääseda uude kehassse.
Seidale (jahipidamise kaitsjat sümboliseerivale kivile) ohverdades, asetati ohvriks
toodud põhjapõdra sarved ja luud selle lähedusse. Põdra luud kaeti nahaga. See
kindlustas jahimeeste uskumuste kohaselt põhjapõdra tagasipöördumise ellu.
Mendashi tapmismotiiv on muundvorm ohverdusrituaalist. Liha jagamine sugulaste
vahel meenutab ühe hõimu jahimeeste rituaalset söömaaega, kus ohvrilooma liha