Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule
õhkkond ka koolikiusamist. Lisaks sellele on ebatõenäoline, et õpetaja või direktor, kes ise
oma alluvaid kiusab, võiks konstruktiivselt suhtuda õpilase kiusamisse.
Kiusamise vastane tegevuskava
Koolid on nüüdseks mõistnud, et isegi parima tahtmise juures on kiusamisprobleeme väga
raske lahendada. Strateegiat, mis kaasab mitte üksnes õpetajaid ja koolitöötajaid, vaid ka
õpilasi, lapsevanemaid ja kõiki vastutustundlikke kodanikke, kes lahendusi otsides ja üksteist
toetades aitaksed koolidel tegeleda koolivägivalla tõsiste probleemidega, on hakatud
nimetama ülekooliliseks kiusamisvastaseks tegevuskavaks. Ülekoolilist tegevuskava ei tule
mõista nii, et kõigi asjaosalistega peetakse nõu ja kõigi kogemusi kasutatakse. See on pigem
suhtumise muutmine.
Koolides, kus arvatakse, et ülekooliline tegevuskava juba toimibki, on sageli eesotsas sellised
direktorid, kes on lugenud vastavaid raamatuid, tunnevad hästi statistikat ning soovivad et
nende kool oleks edukas