PSÜHHOLOOGIA ALUSED
foonil. Müra allikaks võivad olla nii signaali avastajani toovad sidekanalid, avastajal kasutada olev
signaali dekodeerimisseade kui ka avastaja enese avastamistundlikkuse muutused (näiteks väsimuse,
emotsionaalse pinge või ajapuuduse tõttu). Kui katseisik peab otsustama lävelähedase signaali
olemasolu või puudumise üle, võib oletada signaali olemasolu teatava aistingu teket kas (a) signaali
tegeliku esinemise tõttu või (b) eksitava müra aistinguttekitava mõju tõttu. Müra olemasolul eksisteerib
oht olematu nõrga signaali ekslikuks avastamiseks; oht kahaneb signaali müranivoost kõrgemaks
tugevnedes.
Otsus signaali avastamise või mitteavastamise kohta tehakse kahe sagedusjaotuse koosvõrdlemisel.
Üks neist on ainult müra poolt produtseeritud sensoorse protsessi sagedusjaotus, teine signaali ja müra
poolt koos produtseeritud jaotus. Nagu näitab graafikute koosvõrdlemine, on signaali avastajal