Kaasaegse ergonoomika alused
praktilisi probleeme. 20. sajandi 50. aastatel tekkis arusaam, et inimese aju võib kujutada infotöötluse
süsteemina. Teadusartiklitesse ilmusid anatoomiliste jooniste asemel informatsiooniprotsesse selgitavad
skeemid. Kasutades analoogiat arvutiteadusega, võib öelda, et varemalt oli pearõhk pööratud riistvarale,
hiljem aga tarkvarale.
Inimesele avaldavad alatasa mõju tema meeleelundite ärritajad. Kõigepealt on vaja optimeerida
protsesse, mis puutuvad aistinguisse, tajusse ja mälusse. Kui signaalid väliskeskkonnast
tekitavad esmaseid närviprotsesse, siis on tegu aistinguga, nt kuulmis- või nägemisaistinguga.
Üldiselt on parem, kui aistinuid saadakse tööülesande puhul vähem, mille tõttu ergonomist peaks
püüdma nende arvu vähendada.
Aistingute puhul tekib taju, mis on modifitseeritud indiviidi iseärasustest, iseloomu omadustest
ja meeleolust. Taju, olles esemete ja nähtuste meeleline tegevus, määratleb objekti kontuurid ja
annaabi.ee 
