Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt
nägemis-, kuumis-, kompimistajuks jne. Aga ka tegelikkuse eksisteerimise vormide järgi, nagu aja-,
ruumi-, liikumistaju. Enim kohtame tajumise objektist lähtuvat liigitust (sh vormitaju (kuup, kolmnurk
jne); sündmustaju (ajas juhtub ja toimub midagi); värvustaju (eri värvi valgust ja selle peegeldused);
keeletaju (loomulik keele vastuvõtmine, kõne mõistmine jne); isikutaju (tajume sotsiaalseid objekte ja
subjekte sh rassid, tuju jne); tekstuuritaju.
Ühed ja samad aistinguandmed annavad meil võimaluse tajuda üht ja sama pilti erinevatena. Taju püüab
ka tervikuid moodustada.
Taju üldised seaduspärasused
Taju on alati teatud määral üldistus. Ta on tervik, mis saadakse esemete või nähtuste üksikomaduste ja
kvaliteetide integreerimise teel, mis loob maailmast üldistatud vaimse peegelduse. Üldistuse lihtsam aste
on äratundmine, mis on mäluta mõeldamatu. Äratundmine kujutab endast üksiku rühmitamist
annaabi.ee 
