PSÜHHOLOOGIA ALUSED
nägemiseks).
Kõige valgustundlikum osa on kollatähn. Pimetähn on valgustundetu.
Aistingul on enamasti oma emotsianaalne värving, mis mõjutab psüühilist tegevust (nt. roheline värv
rahustab, punane ergutab jne). Aistinguks ei loeta mälus talletunud esemete ja nähtuste omaduste
esindamist kujutluses ja fantaasias.
MEELELINE JA ABSTRAKTNE TUNNETUS
Tegelikkuse tunnetamises eristatakse meelelist ja abstraktset astet. Meelelise tunnetuse moodustavad
aistaingud, tajud, kujutlused. Abstraktne e. teoreetiline tunnetuse aste on oma arenenud vormis omane
ainult inimestele.
AISTINGU NEUROFÜSIOLOOGIA
Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Meeleorganile mõjujat
nimetatakse ärritajaks, mõjuprotsessi aga ärrituseks. Ärritusel tekkiv närviprotsess on erutus. Aistingud
tekivad analüsaatori vahendusel see on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu ärritusi ning milles
toimub nende analüüs