Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu
hiljem juba harjumuspäraselt. Samuti teed veesilmani. Eks teed arenesid ka esimeste asupaikadega, olgu see siis Kunda
Lammasmäe (9500 ema), Pärnu jõe alamjooks, Narva jõe vasemal kaldal. Veekogude ületamine käis kas siin
madalasse vette taritud kivilt kivile hüpates või purded. Meie eelased jõudsid siia mööda veeteid siis toimus tihedam
liiklus ka seal. Hilisemad rändajad kasutasid ohelikke, peamiselt härja külge kinnitatud pikki latte aisohelik. Talvel
kasutati suuski ja kelke. Eesti pind oli 85% ulatuses kaetud metsaga, mis vähendas ka inimeste liikumist ja teede
arengut ja üldse rändamist. Lagedad alad olid sood või rabad. Lühemaid vahemaid läbiti ratsa, pikemaid veeteedel.
Põllumajanduse arenedes jõudis siiagi ratas ja kaarikute tekkega ka vajadus parema läbitavusega teedeks. Teed
kulgesid jõgede ja ojade kallastel ja mäeseljandikel.