4.august Saksamaa saatis väed üle erapooletu Belgia piiri, kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale 5.august Austria-Ungari kuulutas Venemaale sõja 7.august Lord Kitchener kutsub 100000 meest Briti sõjaväkke 12.august Austia-Ungari väed tungivad Serbiasse 14.august Prantsuse väed tungivad Lorraine'i 23.august Mons'i lahing algab 26.august Tannenbergi lahing algab 28.august Heligolandi lahing 6.september Marne'i lahing algab 13.september Prantsuse väed ründavad Saksa armeed Aisne jõel 25.september Alberti lahing 1.oktoober Arras'e lahing 5.oktoober Esimene saksa lennuk tulistati alla Antandi poolt 15.oktoober Ypres'e lahing 16.oktoober Kanada väed saabuvad Suurbritanniasse 29.oktoober Türgi liitub Keskriikidega 25.detsember Jõulurahu läänerindel 24.jaanuar 1915 Dogger Banki lahing 18.märts Antandi riikid ründavad merelt Dardanelle 22.aprill Saksamaa kasutab gaasi Ypres'i lahingus 7.mai Lusitaania uputamine 23.mai Itaalia kuulutab sõja Austria-Ungarile 25
korpused ära ja saatis Ida-Preisimaale Vene vägesid tagasi tõrjuma. See oli strateegiline viga! 2. sept Prantsuse valitsus lahkus Pariisist, kolis Bordeaux´sse (Biskaia lahe ääres). Prantsuse väed alustasid vasturünnakut. Kuni 9. sept kestis Marne´i lahing (lahingute nimed on sageli jõgede nime järgi). See lahing otsustas ette sõja saatuse. Saksa sõjaplaan nurjus. 13-15. sept lahing Aisne´i jõel. Mõlemad pooled kaevusid nüüd maasse, algas positsioonisõda ehk kaevikusõda. 14. sept saadeti Moltke erru. Süüks pandi kaotust Marne´i all. Asemele määrati kindral Falkenhayn. Idarinne. (Vene rinne) 1914. a Jagunes Looderindeks (Saksamaa vastu) ja Edelarindeks (Austria-Ungari vastu, Bugi alamjooksust Rumeenia piirini). Looderinne. 14. aug tungisid Vene väed Ida-Preisimaale. 1. armee Rennenkampfi, 2. armee
annaabi.ee 
