Tunnetusteooria alused
me neid tajume. Kas ikka on?
Vastaand on aga agnostitsism. Agnostikud väidavad, et kõiges tuleb kahelda. Välismaailm võib
küll olemas olla, kuid meie aistingutes teda ikkagi ei ole. Teadmised on asendatud usuga ja
harjumustega.
Sensualism põhineb aga eranditult aistingute ja tajude abil saadud teadmistel. Ollakse kindel, et
mõistuses pole midagi sellist, mida pole varem olnud aistingutes. Kõige lähedasem oma ideelt
sensualismile on empirism, mis näeb kogemustes teadmiste aisat algallikat.
Ratsionalism tunnistab tõeste teadmistena mõistuse, mõtlemise abil produtseerivaid teadmsi.
Tunnetusprotsessis on võimalik eristada tema struktuurseid tasandeid. Individuaalse tunnetuse
tasandil eristatakse loogilist ja meelelist tunnetust.
Aisting, taju ja kujutlus on meelelise tunnetuse põhivormid, loogilisel tunnetusel (mõtlemisel)
aga mõiste, otsus ja järeldus. Mõtlemise ja meelelise tunnetuse vahel toimub alati vastastikune