Nimetu
Ethan istudes oma pingile lausus väsinud häälega Helenale: "Tere!"
Helena vastas samaga, ainult mitte nii väsinud häälega.
"Sa said vist välja magatud täna öösel, Helena?"
"Jah mina küll, aga kogu ülejäänud õpilased vist mitte. Kas öösel oli mingi pidu
kuhu oli kutsutud kogu kool peale minu?" see oli küsimus millele polnud vaja vastust,
sest tüdruk teadis seda isegi, kuid Ethan pidas vajalikuks sellele vastata:" Ei olnud mingid
pidu, oli ainuult mingi kari mis kostus metsast, ma ei saanud üldse magada. Kas siis sina
ei kuulnudki neid?"
"Nendest karjetest räägib pool linna, kuid mina pole kuulnud sel ööl mingid karjet,
küllap ma pole neid kuulnud sellepärast, et mul on väga sügav uni."
Sellest päevast alates karjeid oli kuulda igal ööl. Täpselt kell kolm ja välja magada
polnud võimalik.
Kuid järgmisel nädalal muutus kõik.
Oli pühapäeva hommik mil ilmus kohalik ajaleht.