üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades jätkeid, mille abil loomad liiguvad ja võivad haarata toitu. Enamikul ainuraksetel on püsiva kujuga keha. Kehakuju aitavad hoida tihe membraan ja mõnedel ainuraksel ka sisemine mineraalskelett või keerulise ehitusega ränioksiidist või kaltsiumkarbonaadist kojad. Paljud ainuraksed on värvuselt rohelised, sest neis leidub rohelist valgustundlikku pigmenti, klorofülli. Ainuraksed paljunevad mittesuguliselt pooldumise, mitmeks jagunemise või pungumise teel, paljud ka suguliselt.
mugul, maapealsed võsundid, pookimine) 3. ARENG Otsene- vastsündinu on vanemate sarnane, kuid väiksem (vähid, ämblikud) Moondega- kujuneb vastne, kes algselt on vanematest erinev kuid arenedes oluliselt muutub (nt kalad, kahepaiksed, putukad) 4. REAGEERIMINE VÄLISÄRRITUSTELE Hulkraksel loomal meeleelundid Ainuraksel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid 4. Nimeta elu organiseerituse tasemed 1. Molekulaarne tase Biomolekulid on kõikjal, kus on elu, nendeks on lipiidid, valgud, süsivesikud, nukleiinhapped 2. Rakuline tase Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust Kude- histoloogia (inimese 4 koetüüpi: närvi-, lihas-, side-, epiteelkude) Organ ehk elund- nt magu, süda, kopsud
ELU ORGANISEERITUSE TASEMED J. Watson F. Crick 1. Molekulaarne tase sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped (tihedalt, keemia ja füüsikaga seotud) 2. Rakuline tase. elu kõik omadused -siin ilmnevad kõik elu omadused -ainuraksel rakuline tase= organismi tas 3.Organismiline tase (seen, taim, loom, bakter) organellid moodustuvad üksnes rakkudes ja aavad ainult seal täita neile iseloomulikke funkt. 4. Populatsiooniline tase (suguline paljunemine) - popilatsiooni moodustavad ühes paigas elavad ühe liigi isendid (nt: võrtsjärve latikad) -saame uurida sugulist paljunemist 5. Liigiline tase -liigi moodustavad sarnase ehituse ja talitlusega isendid, kes võivad omavahel vabalt ristuda st toovad
Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades jätkeid, mille abil loomad liiguvad ja võivad haarata toitu. Enamikul ainuraksetel on püsiva kujuga keha. Kehakuju aitavad hoida tihe membraan ja mõnedel ainuraksel ka sisemine mineraalskelett või keerulise ehitusega ränioksiidist või kaltsiumkarbonaadist kojad. Paljud ainuraksed on värvuselt rohelised, sest neis leidub rohelist valgustundlikku pigmenti, klorofülli. Enamik ainurakseid on liikumisvõimelised. Amööbid kulgevad edasi keha edasi sopistades. Viburloomad liiguvad keerutades ühte või mitut viburit ja justkui kruvides ennast ümbritsevasse vette. Ripsloomad liiguvad edasi keha katvate ripsmete sõudmise teel. Enamik
annaabi.ee 
