Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
Talurahva vabastamine pärisorjusest
Uus Eestimaa talurahvaseadus sai keiser Aleksander I kinnituse 23mail 1816a ning Liivimaa talurahvaseadus
26märtsil 1819a.
Aadelkond loobus kõikist senisest õigustest talupoegade isiku üle.
Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks.
Samas aga tunnistati maa mõisniku ainuomandik, et oma talus edasi elada tuli maad mõisniku käest rentida,
seega pidi aga talupega ka edaspidi teokohustusi täitma.
Senised normeeritud koormised asendati „vabade“ rendilepingutega, mis vähendasid 1804a talurahvaseaduses
sisalduvate koormiste piirangute tühistamist ning andis mõisnikue võimaluse omi nõudmisi talupoegadele dikteerida.
See seadus ei toonud erilisi muudatusi talupoegade elusse.