Ristiusu kirik 1.-15.saj
pidama peapiiskoppideks. 311.a. deklareerib Rooma piiskop, et tema on kõige tähtsam.
Väide tugineb sellele, et Rooma on impeeriumi suurim linn. Roomale aitas kaasa ka Peetruse
pidamine esimeseks piiskopiks. Peetrus oli ka Jeesuse lemmikõpilane. Kuna imperiaalne
valitsus on nõrk, saavad piiskoppidest Rooma tähtsaimad mehed; tähtsamad, kui nad oleksid
tugeva keisri ajal. Ladina keeles papa ehk isa, algselt kõikide piiskoppide nimetus, saab
hiljem Rooma piiskopi ainunimeks. Sellest eesti keeles paavst.
Paavst LEO I Suure ajal on esimesed tõsised vastuolud Konstantinoopoliga. Leo I
teeneks peetakse, et Attila ei rüüsta Roomat.
Varase kiriku mõjukaim paavst oli GREGORIUS I Suur (590-604). Tema ajal suureneb
kristlaste hulk. Levib Benedictuse reeglistik. Kesk-Itaaliast sai paavstide peamine tugiala
ja otseselt paavstile alluv territoorium, hiljem nimetatakse Kirikuriigiks. Paavsti hakkab
kandma tiaarat ja mitrat.