Tantsuakadeemia tantsijad ja Rütmika tantsurühm. Lavastaja oli Mait Malmsten, muusikaline juht Siim Aimla ja koreograafideks olid Reet Krieger, Kristin Pukka, Martin Parmas ja Eva- Lena Raenok. Tantsu- ja laulutendus oli kronoloogiliselt jaotatud osadeks, milles Jürgen Rooste tekstide põhjal jutustati meeleolukaid lugusid Tina Turneri ning Freddie Mercury elust. Vahetekste esitasid laval kaks näitlejat, Harriet Toompere ja Margus Prangel. Mitmetasandilisel laval, ainulaadsetes kostüümides lauldi, tantsiti ja näideldi läbi Tina ja Freddie tähesära aga ka langused ja draama. Etenduses kasutati originaalkostüüme, väga palju erinevaid ja huvitavaid valgusefekte ning LED ekraane. Õhtuseks etenduseks, mis toimus kell 19.00 oli saal peaaegu välja müüdud. Mina aga käisin show peaproovi vaatamas, mis oli päevapoole ja seda seetõttu, sest mul on seal mitmeid tuttavaid, kelle kaudu sain proovi minna tasuta heale kohale vaatama.
Elamiskõlblikkus see on toimetulek, tegutsemine ühiskonna ettekirjutuste järgi nii, nagu elu ise sunnib. Hea kasvatus tähendab lapse isiksuse austamist, tema individuaalsuse märkamist. Kasvatus on dialoog. Tõelist dialoogi iseloomustab vastutus, põhendumus, kannatlikkus, solidaarsus, rõõm, autentsus. Kasvatus lubab see mõista kui koos lastega maailma avastamist ja tõlgendamist, ühise tegelikkuse loomist, kus kohtutakse ainulaadsetes olukordades ilma soovita teise üle võimu saada. 2. Endine kool uuenenud ühiskonnas. (M. Leino) Reguleeriv haridus praegu nagu varem Eesti ühiskond on muutunud mitmeti, kuid koolinormid veel mitte. Tund algab ja lõpeb endiselt õpilaste põstiseismisega, laps kes tahab vastata, peab selleks käega märku andma jne. Ja see kõik põhjustab pingeid. Et neid pingeid maha surudu, tuleks õpetajal kasutada erinevaid meetodeid: · Toetada õpilaste enesehinnangut
"Loodusloos" kirjutas ta, et rukis "on väga vilets toit, mis kõlbab üksnes nälja vältimiseks" ja et rukkisse segatakse speltajahu, "varjamaks kibedat maitset, ning isegi siis on see kõhule äärmiselt ebameeldiv". Eestis kasvatati rukist küll juba I aastatuhande alguses, kuid kultuurteraviljana levis ta laiemalt 11. sajandil, kui teda hakati vaheldama odra ja kesaga kolmeväljasüsteemis. Tähtsaimal kohal oli rukis Eestis 15.16. sajandil. Euroopas ainulaadsetes rehielamutes kuivatatud rukis säilis hästi ja sellest sai tähtis ekspordiartikkel. Alates 17. sajandist aeti Eesti rukkist mõisates viina Vene turu jaoks kuni riikliku viinamonopoli kehtestamiseni 19.20. sajandi vahetusel. 19. sajandil, kui Eestisse jõudsid uued põllukultuurid (ristik ja kartul) ning mitmeväljasüsteem, kahanes rukki osakaal 50 protsendilt 30 protsendile. Rukikasvatus
annaabi.ee 
