Partituur on muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas. Orkestri 6 liiki ja nende iseloomustus: 1)Klassikaline kuni 100mängijat keelpillid, puhkpillid, vaskpuu ja löökpillid. 2)Keelpilliorkester piiramatult mängijaid keelpillid. 3)Kammerorkester 10-12 keelpillid. 4)Puhkpilliorkester vask-ja puhkpillid ja löökpillid. 5)Rahvapilliorkester rahvapillid. 6)Jazzorkester 5saksofoni, 4trompetit, 4trombooni, rütmigrupp, trummid, basskitarr, kitarr ja klaver. Hääl on vanim ja ainulaadseim muusikainstrument, mis tekib tänu hääleorganite tööle. Nimeta hääleorganeid ja kirjelda, kuidas hääl tekib? Hingamiselundid- kopsud, diafragma ja hingetoru. Hääletekitaja- kõri ja häälepaelad. Resonaatorid- suu-ja ninakoobas, huuled ja hambad.Kopsus olev õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse, kus pannakse häälepaelad võnkuma. Pikad häälepaelad võnguvad aeglasemalt ja annavad madalat tooni(aldid ja bassid)
13.Nimeta orkestri liigid(6) ja iseloomusta neid! 1)Klassikaline kuni 100mängijat keelpillid, puhkpillid, vaskpuu ja löökpillid. 2)Keelpilliorkester piiramatult mängijaid keelpillid. 3)Kammerorkester 10-12 keelpillid. 4)Puhkpilliorkester vask-ja puhkpillid ja löökpillid. 5)Rahvapilliorkester rahvapillid. 6)Jazzorkester 5saksofoni, 4trompetit, 4trombooni, rütmigrupp, trummid, basskitarr, kitarr ja klaver. 14.Mis on hääl? Hääl on vanim ja ainulaadseim muusikainstrument, mis tekib tänu hääleorganite tööle. 15.Nimeta hääleorganeid ja kirjelda, kuidas hääl tekib? Hingamiselundid- kopsud, diafragma ja hingetoru. Hääletekitaja- kõri ja häälepaelad. Resonaatorid- suu-ja ninakoobas, huuled ja hambad.Kopsus olev õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse, kus pannakse häälepaelad võnkuma. Pikad häälepaelad võnguvad aeglasemalt ja annavad madalat tooni(aldid ja bassid).Lühikesed häälepaelad võnguvad
Heideggeri arvates seisneb filosoofia põhiprobleem oleva olemasolus. Heideggeri eesmärgiks on jõuda aluste aluseni. Tema põhihoiakut võib nimetada fundamentalistlikuks. Kõige algupärasem on tema jaoks olemise küsimus, sest see hüpatab kogu ehtsale küsimisele esile põhja. Olev kohtab meid igal pool, ümbritseb, kannab ja sunnib, lummab ja täidab, ülendab meid ja valmistab pettumust... Olemine, mis on omane igale suvalisele olevale ning nõnda tuttavaimasse hajub, on see ainulaadseim, mis ülepea olemas on. Kuna tõde on oleva ilmsus ja teadmine suutlikkus selles ilmsuses seista, siis on metafüüsiline põhiküsimus ühtlasi kõigi muude küsimuste eelküsimus, mille kaudu saab aluste aluse kätte ja mille pidev uuestiküsimine tagab oleku, kus fundamentaalset enam silmist ei lasta. Küsimus, kuidas on lugu olemisega, peab ise püsima olemise ajaloos - et omalt poolt valla laotada ja säilitada pärisomast ajaloolist kandvust. Kuid näiteks § 11, tuleb välja,
planc.ee/misc/doc/filosoofia/oppematerjalid/Joosep%20Tammo%20-%20Martin%20Heidegger.pdf, 10.05.2010. 8 Ree, J. Heidegger. London: Phoenix, 1998, lk 25. 9 Heidegger, M. Sissejuhatus metafüüsikasse. Tartu: Ilmamaa, 1996, lk 22. 6 sunnib, lummab ja täidab, ülendab meid ja valmistab pettumust... Olemine, mis on omane igale suvalisele olevale ning nõnda tuttavaimasse hajub, on see ainulaadseim, mis ülepea olemas on. 10 Kuna tõde on oleva ilmsus ja teadmine suutlikkus selles ilmsuses seista siis on metafüüsiline põhiküsimus ühtlasi kõigi muude küsimuste eelküsimus, mille kaudu saab aluste aluse kätte ja mille pidev uuestiküsimine tagab oleku, kus fundamentaalset enam silmist ei lasta.11 Mulle on veel mõistetav ka see, kui Heidegger ründab vaimse maailma muutumist kultuuriks,
annaabi.ee 
